Absurdne pronksiparagrahv
teisipäev, Oktoober 27, 2009

Kuna President kuulutas lõpuks pronksiööseaduse välja, vaatame, mis siis viimases eelnõu versioonis muutunud on.

Alguses nägi vastuoluline § 238 välja selline:

  • (1) Palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimise või ettevalmistamise eest või sellise teo toimepanemisele üleskutsumise eest, millega võib kaasneda rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.
  • (2) Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, – karistatakse kolme- kuni kaheksaaastase vangistusega.
§ 238 viimasest variandist saab välja lugeda järgnevat:

  • Palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimise või ettevalmistamise või sellises korratuses osalemisele üleskutsumise eest, kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, –karistatakse kolme- kuni kaheksa-aastase vangistusega.”
Nagu näeme on sõna "võib" lõpuks eemaldatud. Tegu defineeritakse tagajärje alusel, kuid siiski on siin üks tõsine "aga" sees. Karistada võib vastuvõetud seaduse järgi üleskutse eest, millega kaasnes rüüstamine - mitte mis põhjustas rüüstamise. Siin on siiski suur vahe sees - jällegi võib iga üleskutsega kaasneda kõike. Sellisel juhul võiks siiski lahti kirjutada, et karistada võib rüüstamisele üleskutsumise eest. Hetkeseisuga saadab selline asi mulle kui kodanikule väga segase signaali.

Vaatame näiteks seda, kuidas eelnõu autorid definerisid ka massilise korratuse. Väljavõte eelnõu teise lugemise Ken-Marti Vaheri sõnavõtust:
Massiline korratus seisneb avaliku korra jämedas rikkumises enam-vähem stiihiliselt kogunenud rahvahulga poolt. Mass tähendab ruumiliselt lähedaste inimeste kogumit, mis jätab kõrvaltvaatajale mulje ruumiliselt seotud tervikust, osalejaid peab olema määramatu arv.

Seda arvu ei saa täpselt defineerida, seega on massi mõiste vaja määratleda massi psühholoogiliste seaduspärasuste mõjuma hakkamisest, mis soodustavad kontrollimatuid reaktsioone. Saksa kohtu praktikas algab mass alates ca 15 kuni 20 inimesest.
Siit ma loen välja, et massiline korratus on avaliku korra raske rikkumine (enam-vähem???) stiihiliselt kogunenud rahvahulga poolt. Avaliku korra raske rikkumine on juba KarS § 163 lahti kirjutatud. Olgu, jätame selle praegu rahule. Kuid seadus sõnab, et karistada võib palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimise või ettevalmistamise või sellises korratuses osalemisele üleskutsumise eest, kui sellega kaasnes lõhkumine ja märatsemine.

Paneme siis need pooled kokku: karistada võib üleskutse eest raskele avaliku korra rikkumisele. Sellises sõnastuses oleks järgnev fraas "millega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus" juba esimese poole faktiline kordamine, sest avaliku korra jäme rikkumine ongi muuhulgas rüüstamine, purustamine, süütamine ja muu selline tegevus. Kui me nüüd sõnastame selle veelkord ümber, siis kõlaks see seadus järgnevalt:
  • Raske avaliku korra rikkumise eest, millega on kaasnenud raske avaliku korra rikkumine karistatakse...
või
  • Üleskutse eest raskele avaliku korra rikkumisele, millega on kaasnenud raske avaliku korra rikkumine karistatakse...
Absurd!

Lisaks tekivad seaduses mõned naljakad olukorrad: esiteks on võimalik, et keegi kutsub üles massilisele ja raskele avaliku korra rikkumisele, kuid hoolimata tema ponnistustest on rahvahulk rahumeelne. Teiseks on võimalik, et keegi kutsub üles (rahumeelsele) meeleavaldusele ja tema üleskutse ei sisalda avaliku korra jämedat rikkumist, kuid "massiline korratus" siiski toimub. Mina loen välja, et kui sa sellel teisel juhul oled korraldanud meeleavalduse, kus sa/te pole kutsunud üles avaliku korra raskele rikkumisele või massilisele korratusele, ei peaks see seadus sinusse/teisse puutuma.

Kuid! Just see hägus väljend "massiline korratus" annab sellele tautoloogiale väga kahtlase retoorilise potentsiaali, mida on tõepoolest võimalik ära kasutada ka rahumeelse meeleavalduse korraldaja või propageerija karistamisel.

Üleüldse, kui seadus karistab üleskutse eest massilisele korratusele või massilise korratuse organiseerimise eest, siis Ken-Marti Vaher ise oma sõnavõtus defineerib korratust kui (enam vähem????) stiihilist ja seega ka spontaanset avaliku korra rikkumist. See on järjekordselt konfliktis massilise korratuse definitsiooniga.

Mind väga huvitab, et mis on vahet näiteks massilisel korratusel ja avaliku korra grupiviisilisel rikkumisel? Teisel juhul ei anna inimeste hulk lihtsalt massi kokku? Vaher tõepoolest loodab, et teadlased suudavad talle tõsiteaduslikult defineerida ära, mitmest puust algab mets? Tundub nii.

Tundub, et seaduse ilmselgelt tahtlik hägusus täidab siiski just sellise korraliku autoritaarsevõitu hirmutus- ja retoorikanuia eesmärki, mida oleks mugav kasutada kasvõi lihtlabaste teisitimõtlejate hirmutamiseks.

Kirja pandud 10/27/2009 05:49:00 PM

0 kommentaari:

Postitage kommentaar

Telli: Postita kommentaarid (Atom)